Üha enam ja enam inimesi puutub tänapäeval kokku IT-ga, kas siis kodus, tööl, haiglas, tänaval või toidupoes. Infotehnoloogia on kui lahutamatu osa meie igapäeva elust ning seda rolli hakkab ta aina rohkem ja rohkem kandma ka erivajadustega inimeste seas. Kuidas aitab IT-areng kaasa võrdsemaks saamisele ühiskonnas, kus kõik ei ole paratamatult võrdsed?Kõigepealt kolm põhilist rolli, mis on infotehnoloogial inimeste elus:
- Arvuti kui laia profiiliga abivahend - sedalaadi tööd on ühised enamikule arvutikasutajatest (teksti- ja tabelitöötlus, andmebaasid, Interneti eri rakendused jne).
- Arvuti kui õpetusprotsessi lihtsustaja ja mitmekesistaja - siia kuuluvad nii mitmesugused arvutiga ühendatud eriseadmed kui väga lai valik erinevat õpitarkvara (nii spetsiifiliselt erivajadustega inimestele kui üldotstarbelist).
- Arvuti kui kompensatsioonivahend - eriti just raskete puuetega inimeste jaoks kujutab arvuti endast hindamatut abilist igat laadi eneseteostuseks. (Kikkas, 2009.)
Arvuti olemasolu on kujundanud meie eluviisid selle ümber keerlevateks, kasutame seda, et suhelda oma tuttavatega, kes elavad kaugel, on abiks õppimisel, sisaldades nii vajalikku kui ka ebavajalikku informatsiooni ning vahend üleüldiselt, et väljendada ennast ja teada anda oma olemasolust välismaailmale. Ja kõik see kehtib ka erivajadustega inimeste puhul, sest ka nemad on täisväärtuslikud ühiskonna liikmed, ning IT on just midagi sellist, mis aitab neil seda olla.
Arvutimaailm on liikumispuudega inimesele hea võimalus suhelda ja elada samasugust elu kui eakaaslased. Loomulikult on ka siin oma ohud- see virtuaalmaailm võib jääda ainukeseks maailmaks. (Kahar, 2010).
Leian samuti, et Interneti kaudu on väilsmaailm erivajadusega inimesele kättesaadavam, samuti saab ta ennast seal mugavalt tunda, sest keegi ei tea, milline ta välja näeb, mis just silmast-silma suhtlemisel üheks suurimaks takistuseks tihti osutub. Arvuti ekraan on barjäär, mis kaitseb ning samas pakub võimaluse olla kaasarääkiv teemadel, mida tavapärasel viisil kommenteerida ei saaks. Kuid sellega võib tõesti kaasneda ka olukordi, kus inimene ei suudagi enam suhelda väljaspool Interneti keskkonda, sest siis on inimene kaitsetum, omamata ekraani, mis eraldaks teda teisest inimesest ja seetõttu on raskendatud võrdne suhtlus.
Kokkuvõtvalt on infotehnoloogia võrk, mis aitab puuetega inimesel olla ühenduses kõigi ühiskonnaelu sfääridega. Järgnevalt ka keskkonnad, mida on tänu IT olemasolule võimalik siduda ja lähemale tuua puuetega inimesele.(Viide alljärgneva kohta käivale joonisele) :
Kokkuvõtvalt on infotehnoloogia võrk, mis aitab puuetega inimesel olla ühenduses kõigi ühiskonnaelu sfääridega. Järgnevalt ka keskkonnad, mida on tänu IT olemasolule võimalik siduda ja lähemale tuua puuetega inimesele.(Viide alljärgneva kohta käivale joonisele) :
- Füüsiline keskkond - puuetega inimeste erivajadustele suuremal või vähemal määral vastavuses olev elukeskkond, mis määrab puuetega inimeste füüsilise liikumisvabaduse (näiteks ehitised ja nendes eksisteerivad või puuduvad juurdepääsulahendused). Infotehnoloogia roll siin on enamasti seotud kaudse mõjutamisega (probleemi teadvustamine, sobivate lahenduste propageerimine).
- Ühiskonna suhtumine - ülejäänud ühiskonna poolne soosiv, ükskõikne või tõrjuv reaktsioon puuetega inimeste suhtes. Infotehnoloogial kui massimeediaga tihedalt seotud valdkonnal on siin öelda kaalukas sõna avaliku arvamuse kujundamisel. Ka on IT areng viimastel aastakümnetel toonud meedia n.ö. igaühe käeulatusse - Päevalehe kommentaariveerg on paari hiireklõpsu kaugusel, lisaks saab pea iga soovija luua endale veebilehe näol omaenda meediaväljaande. Eriti on see märgatav viimaste aastate blogide ehk ajaveebide buumi taustal - populaarseimad ajaveebid võistlevad lugejate arvult tippajalehtede veebiversioonidega.
- Meditsiin ja füüsiline rehabilitatsioon ning taastustegevus - puuetega inimeste füüsiliste võimete maksimaalne lähendamine puueteta inimeste omadele. Infotehnoloogia on selles vallas enamasti seotud meditsiiniaparatuuriga, ka tavalisim roll infotöö tõhustajana on oluline.
- (Eri)pedagoogika - võimalikult ühtlase (tavatasemel) üldhariduse andmine erinevate puuetega inimestele. Infotehnoloogia areng on avanud rea uudseid võimalusi andmaks võrdväärse hariduse ka raskete puuetega inimestele. Erinevate riistvaraseadmete ja multimeediatehnoloogia kasutamine kujuneb tõenäoliselt tulevikus eripedagoogika lahutamatuks osaks.
- Sotsiaalpoliitika - ühiskonna suhtumise kajastus riiklikul ja ametlikul tasandil. Infotehnoloogia roll on siin jällegi peamiselt informatiivne, kuid seda ei saa kuidagi alahinnata; vt. ka punkti 2.
- Eneseteostus - teiste kodanikega võrdväärsete õppimis- ja töötamisvõimaluste loomine puuetega inimestele. Infotehnoloogia roll selles valdkonnas on paljus sarnane pedagoogika alljaotuses kirjeldatuga, olles teatud mõttes selle praktiliseks väljundiks.
- Teenused ja abivahendid - ühiskondlikud, seadusandlikud ja tehnilised abinõud, mis aitavad puuetega inimestel olla võrdväärsed ühiskonnaliikmed. Infotehnoloogial on siin lai skaala erinevaid rakendusi alates kommunikatsioonikanalist ja lõpetades vaba aja sisustajaga. (Kikkas, 2009).
Aga, et erivajadustega inimestel oleks ligipääs kõigele IT-avarustes olevale, on neil vaja olla teadlik sellest võimalusest, ning kasuks tuleb ka väike koolitus või lüke selle poole. Siin on tähtis koht eripedagoogidel ja puuetega inimeste lähikondlastel, kes teeksid kõik võimaliku, et erivajadustega inimene saaks olla võimalikult iseseisev ja oma arvamust omav isiksus.
Allikad
Kahar, K. (2010). Hegert - saja huviga noormees. [2010, mai]
