Sunday, October 10, 2010

Ülesanne 4: Tugitehnoloogia

Minu ees seisvat arvutit ei suudaks ma kujutada ette teistsugusena, kas siis klaviatuuri, ekraani või hiire poolest. Täiesti tavaline arvuti koos oma vidinatega tavalisele inimesele. Kuidas see kõik peaks aga sobima erivajadusega inimesele? Inimesele, kellel ei ole lihtsalt võimalik kasutada tavapäraseid klahve või nuppe, mida peab vajutama, et saaks vajaliku teksti/elemendi sisestatud või soovitavast aru saada ja näha ekraanil toimuvat. Sellepärast oli äärmiselt huvitav lugeda Kaido Kikkase poolt koosatud õppematerjali tugitehnoloogiatest. Minu üllatuseks oli valik lai, sest enne teadsin ma ikka väga vähe kõigest sellest. Teadsin, et arvuti desktopile saab panna klaviatuuri ja siis hiirega sealt pealt tähti valides teksti kirjutada, ja siis ka kõnesüntesaatorist ning natuke teadisn Braille kirjutusmasinast. Ning seda on vähe, võrreldes selle kõrval kui mitu erinevat klaviatuuri varianti olemas on.

Näiteks inimesel, kellel on raskusi kätekoordinatsiooniga, on võimalik kasutada erinevadi abivahendeid, et trükkida seda mida vaja. Võib lausa kasutada täiesti tavalist pulka tähtede sisestamiseks. Seda omaltpoolt lihtsustab veel spetsiaalne aukudega kate. Augud aitavad ära hoida tahtmatutest liigutustest ja halvast koordinatsioonist tulenevaid valesid klahvivajutusi, kuid kümnesõrmesüsteemi pruukiva tavakasutaja jaoks muudavad töö tublisti aeglasemaks (Kikkas, 2009). Minu meelest just sellised lihtsad ja kergesti paigaldavad asjad osutuvadki kõige efektiivsemateks.

Pimedatele on heaks lahenduseks punktkirjaklaviatuur.
See kujutab endast nn akordklaviatuuri (klahve vajutatakse erinevalt tavapärasest arvutiklaviatuurist või kirjutusmasinast korraga) 6 või 8 põhiklahviga (vastavalt kasutatava punktkirja tüübile), millele lisanduvad mõned juhtklahvid. Eeliseks on paljudel juhtudel väiksemad mõõtmed kui tava-arvutiklaviatuuril - nii on teda lihtsam kaasas kanda. Paljud pimedad inimesed aga kasutavad ikkagi tavaklaviatuuri, et vähem sõltuda eritehnoloogiast. (Kikkas, 2009).
Samuti leidsin ühe vägagi põneva lahendusega klaviatuuri, mis on tehtud magnetsavist, mis siis muudab kuju, aidates inimesel olla kursis, mis on mingi pildi peal või siis punktkirja abil trükkida vajalikku teksti. Viide sellele imemasinale: Siafu PC .

Siis on veel aga :
Membraanklaviatuur sarnaneb päikesepatareil töötavate taskukalkulaatorite klahvistikega. Mehaaniliste, pika käiguga klahvide asemel on seal sileda pealispinna all asuvad puutetundlikud klahvid, mille vajutamiseks on vaja väga vähe (kui üldse) jõudu. Selline klahvistik sobib vähese lihasjõuga (MS, lihasehaigused jm) kasutajale. Kui kaasneb koordinatsioonihäire, on võimalik kasutada klaviatuuriraami.
Suurendatud e. maksiklaviatuur on abiks juhul, kui inimene töötab jalaga või on kehva koordinatsiooni tõttu raskendatud vajalike klahvide tabamine. Vähendatud e. miniklaviatuur sarnaneb taskukalkulaatori või elektronmärkmiku klahvistikuga ning sobib juhtudel, kui kasutaja liigutuste amplituud on piiratud (näiteks sõrmed küll liiguvad, kuid käsivars mitte) või tuleb hakkama saada vähese ruumiga.
Akordklaviatuur on lisaks punktkirjale saadaval ka tavateksti sisestamiseks. Eriti hästi sobib see inimesele, kes saab kasutada vaid üht kätt ning vajab samas kiiret sisestamisvõimet. Miinuseks on suur erinevus tavaklaviatuurist, mistõttu tuleb enamasti oma eriseadet kaasas kanda ning see kasutatava arvutiga ühendada.
 Muud erikujulised klaviatuurid võivad olla näiteks tiheda klahvimaatriksi kujulised (ilma vahedeta; sobib eriti hästi sisestuspulga kasutajale), erineva klahvipaigutusega (näiteks ühe- või mõlemakäelised õõnesklaviatuurid) jpm.
Mõiste- ehk kontseptuaalklaviatuur (ingl. k. concept keyboard) on eeskätt küll suunatud arengu- ja vaimupuuetega kasutajatele, kuid leiab kasutamist ka liikumispuuete korral. Tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud, võib sedalaadi klaviatuuri kasutamine suurendada oluliselt töökiirust. (Kikkas, 2009).

 Niipalju kui ma nüüd Internetist uurinud ja vaadanud olen, siis sellised imevidinad, on üpriski kallid ning kahjuks paljudele kättesaamatud. Sest ega valik ei ole väike, ning mida aeg edasi seda rohkem ja rohkem leiutatakse uusi, ainult raha peab olema, et vajalik abivahend osta. Seda ei pruugi aga erivajadusega inimesel  kuhjade viisi nurgas seista.

Allikad:

Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele. Loengumaterjal 


1 comment:

  1. Tubli Carmen, nüüd olete ka klaviatuuride alal oma eriala spetsialist.

    ReplyDelete