Facebooki rajas Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste ja toakaaslaste Dustin Moskovitzi ja chris Hughesiga, kui õppis Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigused olid algselt piiratud vaid Harvardi õpilastele, kuid seda laiendati teistele ülikoolidele Bostoni alal. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lõpetatud internaatkoolis Phillips Exeter Academy uutele õpilastele antava kooli õpilaste ja õppejõudude nimede ja piltidega raamatu nimetusest. (Vikipeedia, 2010).
Nüüdseks kasutavad facebooki üle 500 miljoni inimese üle kogu maakera, laadides üles oma pilte mahupiiranguta, jagades videosid ja linke ning õppida tundma inimesi, keda kohtavad või juba teavad, mängida erinevaid mänge, lugeda kõige hiljutisemaid uudiseid kindla teema, firma, ürituse kohta. Kuid ka siin kehtivad reeglid ning eriti puudutab see kommenteerimist. " Me armastame sinu kommentaare, aga palun respekteeri teisi. Meil on õigus kustutada labased, ahistavad, kuritahtlikud ja rämpsposti kommentaarid, ning korduva õiguserikkumise puhul konto blokeerida (Facebook)."
Olen ise samuti mitu aastat facebooki kasutaja olnud ning peab ütlema, et see on üpriski tüütav suhtluskeskkond. Minu meelest liigselt pealetükkiv. Iga päev tuleb mitukümmend postitust minu lehele teemadel, mis mind ei huvita, kuidas keegi mida mänginud on, mida sealt võitnud. Nii et see, mis mind tõesti huvitaks, tuttavate ja sõprade tegemised päris elus, kipuvad sinna vahele ära kaduma, nii et ma üldjuhul ei viitsi lehe lõpuni kerimist ära oodata. Neid võiks kuidagi saada ära blokeerida, aga ei ole veel jõudnud järelduseni, et kus saaks mingigi filtri peale panna.
Nagu facebook enda lehel kirjutab, et oleks soovitatav mitte lisada rämsposti taolisi kommentaare, siis seda küll ei järgita. Alles eile leidsin ühe sellise enda " Seinalt", et saada see edasi 15nele sõbrale, et teha kindlaks, et sa oled ikka aktiivne facebooki kasutaja. Milleks ma peaks midagi sellist tegema? Et need 15 omakorda saadaks edasi ja võibolla mõnelt saan sellise kirja jälle tagasi? Tekiks nõiaring, kust välja enam astuda ei saa. Aina saadad ja saadad neid ahelkirju edasi.
Facebookil on ka omad head küljed. Näiteks saab seal nime järgi otsida enda sõpru, tuttavaid, töökaaslasi. Näha ammuste sõprade toimetamisi pilte vaadates. Mõned mängud on seal samuti huvitavad, mida olen isegi mängud.
Mis aga on üheks suurimaks miinuseks on see, et facebook tekitab sõltuvust. Kui sa pead ikka iga päev korra vähemalt vaatama, et ega mõni su tuttav pole midagi uut teinud või leiutanud või seoses mänguga peab midagi tegema, põldu harima, kooke küpsetama. Siis paratamatult ta võtab meeletu aja, selleks, et seda info hulka läbi töötada.
Virtuaalreaalsus ja võrgukeskkond areneb üha suurema realismi suunas, võimaldades nii reaalsete nähtuste kui ka fantastiliste sündmuste kujutamist. Mistahes virtuaalmaailm aga ei hakka kunagi asendama tegelikke inimestevahelisi kontakte. (Kikkas, 2009)
Aga see on tavaline, et igal asjal on nii head kui halvad küljed. Nii Interneti suhtuluskeskkonnas kui ka tavaelus, silmast silma suhtlemisel. Kõige parem variant on muidugi see, et iga inimene leiaks just endale selle kõige sobilikuma ja parema tee, kuidas hoida ennast kursis väljas pool kodu toimuvaga.
Allikad
Facebook: http://www.facebook.com/#!/facebook?v=info [27.10.2010]
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele. Loengumaterjal [27.10.2010]
Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Facebook [27.10.2010]
Tore, olete leidnud nii head kui ka halba, mida antud suhtluskeskkond endas sisaldab, kuid kuidas on lood erivajadustega inimestega, kas nemad saavad selles suhtluskeskkonnas hakkama, kas nendele juurdepääs on tagatud?
ReplyDelete